Liina aasta edetabelid 2016

Facebookis sai avaldatud 2016. aasta lemmikute edetabel. Kuna seda näevad vaid sõbrad, siis veidi täiendatult panen selle loo siia ka.
Aasta uustulnuk
Minu Facebooki sõbralisti kõige toredam uustulija ongi keeleuudismaakündja Keiti Vilms. Iga tema postitus on aasta keeleteo auhinda väärt. Minu poolt aga virtuaalne vimpel.

Aasta teatrielamus
Uue Teatri "Lumeilm"
. Kui see lavastus nüüd kõiki kunstnikupreemiaid ära ei korja, siis ma ei tea, mis ilu on.

Aasta kontserdielamus
Marek Sadama
kontsert Tartu Karlova teatris. Jäin sinna küll tund aega hiljaks, aga sain vaevalt maha istuda, kui viie minuti pärast juba lahistasin nutta. Ja ta polnud veel laulma hakanudki.

Aasta raamat
On kahtlemata Maarja Kangro "Klaaslaps". Nutud nutetud, arvustuski valmis, aga ootab veel oma avaldamisjärge.

Aasta näitus
on loomulikult Ilmar Kruusamäe isikunäitus Unistuste Agentuuris. Oma viga, kes ilma jäi. Võite muidugi vaadata ka Ringvaate lustlikku klippi Jüri Muttikaga kõrvalosas.

Aasta kodukujunduspreemia
läheb Raul Oreškini ja tema kaasa kodule Tolstoi tänaval. Miks kõik kujundusajakirjad mulle helistavad, kui nende kodu on umbes-täpselt kümme korda ägedam kui minu omad kokku?

Aasta ajakirjaniku
tiitel läheb Krister Kivile kõigi teoste eest. Jätka samas vaimus!

Aasta pealkirjapreemia
saab Postimees loo eest "Maire Aunaste lõi oma emale käärid pähe". Tegemist ei ole post-truth näitega, vaid ikka Eesti ajakirjanduse lipulaeva veebiväljaandega.

Aasta avastus
on minu jaoks Aparaaditehases asuv raamatupood Fahrenheit 451. Olen sinna end unustanud ka nii pikaks ajaks, et uksed olid juba lukustatud ning oli tõsine kahtlustus, et tuleb veeta öö raamatutega.

Aasta üllataja
oli üllatuslikult Andres Kõpper, kellega preili Enel lubas mind tutvustada juba mitu head aastat tagasi. Seda toredam on, et nüüd see juhtus ja üllatumist oli rohkem kui üks.

Aasta muusikaline kollektiiv
on minu jaoks loomulikult Beyond Beyond. Kui ma suureks saan, siis ma teen oma kodu keldrisse bändi prooviruumid.

Aasta naljamees
Finaali said Ardo Asperk ja Ari Matti Mustonen, kuid nende eest krabas selle koha Sulev Nõmmiku lapselaps Kaarel Nõmmik.

Aasta muuseum
on loomulikult ERM. Olen seal käinud varsti kümmekond korda teatrist Startup Dayni ning ma pole veel midagi näinud. Õnneks on mul aastapilet.
----------------

Oi ja neid inimesi, kellega mul õnnestus sel aastal tutvuda ja kellega kindlasti tahan ka järgmisel aastal tihedalt suhelda, on päris mitu. Nendest kirjutan juba pikemalt oma kinnises blogis.

Omaette kategooria moodustavad veel inimesed, kellel ei ole Facebooki kontot. Ma ei uskunud, et sellised inimesed reaalselt eksisteerivad ja nüüd ma tunnen neist juba kahte ning tahan neist rohkem teada.

Igal juhul, on, mida meenutada ja luban, et uus aasta tuleb veelgi põnevam. Jääge ilusaks!
Eelmine
Näitus avatud!
Järgmine
Nõukaaegne kleit

Lisa kommentaar

Email again: