Uus jõuluvana igal aastal

Siiri Oviiri iga-aastast jõuluvana meenutades tuli mul meelde lugu, miks on siiski parem abielus mitte olla.
Nimelt, minu trennis on läbi aastate igal jõuluajal tulnud mul tutvustada trennilistele üksikemade kombel uut jõuluvana. On selleks siis olnud mõni kolleeg ülikoolist, mõni austaja või niisama abivalmis noorsand. Ükskord sundisin jõuluvanaks lausa ühe Tartu Ülikooli kehakultuuritudengi, kes püüdis minu peal vägagi saamatult masseerimispraktikat läbi viia, kuid jõuluvanatöö oli talle nagu rohkem konti mööda.

Nii need aastad siis veeresid. Kuni üksjõul oli jõuluvana rasket ametit täitmas Oliver. Siis me veel abielus ei olnud ning ta tuli hea meelega. Järgmisel aastal enam ei tulnud, sest ta ütles, et ta peab oma last vaatama, sel ajal kui lapse ema trennis jõulupidu korraldab. Ja nii see allakäigutrepp alguse sai.

Tänapäeval pole mõtet teda enam mitte kutsudagi, sest tal on juba neli last, keda ta kõiki peab valvama, samal ajal kui naine aeroobikatrennis jõulude ajal trallitab.
Kuna ka austajate ring on mul tänapäeval väga ahtakeseks jäänud, siis polegi imestada, et lausa ise tuleb see habe endale pühade ajal ette panna.

PS: Pildil on aga kallis klassiõde Liis meid hädast välja aitamas.
PPS: Foto on tehtud Lai tn 37 ehk praeguse Tartu Uue Teatri saali koha peal.
Eelmine
Intervjuu aasta emaga 2017
Järgmine
#aastaema lisaetendused

Lisa kommentaar

Email again: