Kadrisandid with an attitude

Jõudsin mina trennimaja ette, kui nägin juba kaugelt, et majatrepil on kolm kadrisanti.
Kenades valgetes kostüümides printsessid, silma järgi nii 8-9-aastased. Nii kui nad mu autot peatumas nägid, suundusid kohe minu suunas. Jõudsin vaevalt veel mõelda, et kas mul võiks midagigi söödavat trennikotis olla, kui juba järgmisel hetkel tõmbasid nad mu tagumised uksed lahti ja hüppasid autosse.

Mõtlesin, et mida asja, et tänapäeva kadrisandid on ikka eriti proaktiivsed. Ei mingit "laske Kadrid sisse tulla"-hala. Kohe uksest sisse ja tagumised uksed kõmdi kinni.

"No fakk, ikka täiega pekkis," ütles esimene. "Ja no mida Maxi-cosi," andis teine hävitava hinnangu mu kahele lapsetoolile auto tagumisel istmel.
Vau, kadrisandid with an attitude! Sellist stand-uppi poleks kuidagi osanud nendelt valgete kleitidega haldjatelt oodata. Siis läks veel kaks sekundit ja neiud tõmbusid korraga kaameks, sest nad said aru, et esiistmel ei istu mitte nende issi, vaid hoopis mina.

Kohe haarasid nad mõlemad ukselingist kinni ja tahtsid põgeneda, aga nüüd oli minu kord oma etteastega särada, sest mul on ju aastaemana tagumistel ustel lastelukk peal...

Küsisin, et kas tiba hilja ei ole nagu katri joosta, et eile oli õige päev. Nad kogusid end ja ütlesid, et võib täna ka. Ja et nad ikka väga vabandavad.
Ma ei hakanud neid ka pikalt piinama, tegin ukse lahti ja arvan, et järgmisel korral nad enam nii julgelt autosse istuma ei hakka.
Eelmine
Paneme jõuludele puid alla
Järgmine
Sel aastal kinke ei saa

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 2

pIxKmnUaqruSA cTNtUoGxXCheB Apr 21, 2020
etSQPWLUVNqTOdx CEnpOdmYaLTgFV Apr 21, 2020