Intervjuu aasta emaga 2017

Meil õnnestus mikrofoni ette saada #aastaema Liina Pulges, kes räägib sellest, miks on vaja ühte järjekordset monotaidlust.
Liina, kas sa tõesti usud, et sinusugust, tundmatut naist, tuleb keegi suurde teatrisaali kuulama? 
Ega ma ju ise ka ei tea, aga tegin Facebookis turu-uuringu ning 70 sõpra kinnitasid, et on nõus tulema. Eks siis kohapeal paistab ja ma hoiatan, et mul on see nimekiri olemas ja kavatsen seal näpuga järge ajama hakata!

Kust sul tuli üldse selline rumal mõte teha veel üks monoetendus? Eesti stand-up-skeene on paksult täis. Sander Õigus käib igas viimases kui kultuurimajas, Ott Sepp ja Tõnis Niinemets sama moodi.
Kui ma esimest korda käisin ühel open-mic naljaüritusel, siis oli mul võimalus olla viimaste esinejate seas ja ma sain kuulata, mis teised räägivad. Nende poiste jutt oli sellest, et nad on juba päris vanad (suti üle kahekümne), nad on just vanemate juurest välja kolimas, neil on olnud paar suhet ning nad on ühe korra käinud erootikapoes. Publiku hulgas olid vaid tudengid ja mitte ühtegi lapsevanemat. Mina oma 37 eluaasta ja nelja lapsega olin kõigi jaoks nagu tulnukas paralleeluniversumist. Praegu on kõik need etendused väga meeste poole kaldu ja Maire Aunaste ju ka enam ei esine.

Nii et sa teed siis sellist emanalja, et küll on "tore" olla ema?
Ma ei tea, kas emaks olemine on tegelikult üldse naljakas. Laste üle on küll päris tore naerda ning kui nad rääkima hakkavad, siis juhtub koomilisi seiku ka, aga julgelt 50% sellest ajast on ikka väga kohutav.

Nii et tahad siis hoopis publikut hirmutada?
Ei taha. Ma vist pigem tahan öelda, et kuigi magamatus ja lõputud haigused on väga tüütud ja ma ei usu, et on palju neid, kes vabatahtlikult tahaks end aastateks sulgeda mõne despoodi (loe: lapse) meelevalda, siis kõike seda ei pea võtma nii hirmus tõsiselt.

Etendusetutvustuses on kirjas, et räägid ka kaksikute emaks olemisest.
Mul oli kogemus nii poisi kui ka tüdruku emaks olemisest ja ma arvasin, et ma juba ikka üht-teist lastekasvatamisest tean. Siis aga sain kaksikud ja kõik oli absoluutselt teisiti! Ehk siis veel kordades kohutavam. Aga ma neid kõige jubedamaid lugusid ei räägi, vaid püüan ikka seda kohutavust läbi huumoriprisma näha. 

Mis su mees kogu sellest asjast arvab?
No ta on vist aastatega juba leppinud, et ma selline olen. Keeran kõik asjad naljaks ja tema jaoks see ikka nii naljakas ei tundu. Leidsin ühe loo oma kinnisest blogist, mille olin kirja pannud kaks kuud pärast kaksikute sündi ja see rääkis sellest, kuidas nägi välja minu ja mu mehe laupäev nelja lapse vanemana. Tagantjärele lugedes on see minuarust ülinaljakas, kuidas me päev otsa neid söötsime ja siis vaikselt kuskile ära magama hiilisime, et teine ei näeks. Saatsin selle mehele ka ja ta ütles, et ta ei suuda veel seda lugeda, et ta pole siiamaani kogu sellest värgist taastunud.

No siis ikka on ju hirmuetendus?
Pigem ma usun, et kõik need emad, kes tunnevad, et neil on ühe lapsega raske, võiks tulla seda vaatama. Siis nad saavad aru, et neil on täiega vedanud, et neil on lapsed sündinud ühekaupa ja neid ei ole nii palju. Kui ma kaksikutega kodus olin, siis mõtlesin väga tihti ühele tuttavale, kellel on kolmikud. See teadmine andis mulle tuge, et kui tema sai hakkama, siis saan mina ka.

Mida sa arvad kogu sellest poleemikast, mis praegu aasta ema valimise ümber käib?
Mina vaatan seda ka läbi huumoriprisma. Minu arvates on see naljakas, kuidas nüüd on suur mood solvuda. Ajaleht kirjutab, et sa näitlejana jätkuvalt kütkestad publikut oma ilu ja sarmiga ja siis sa solvud. Või et kui ühe naisliidu kakskümmend aastat tagasi tehtud statuudis polnud arvestatud, et aasta ema võiks elada koos teise emaga, siis taas solvud. Kui Siiri Oviir seda oma uue jõuluvana juttu rääkis, siis mul tuli kohe jälle üks tore lugu meelde, mis sobiks hästi ka minu etendusse. Inimesed, elage oma elu, kasvatage oma lapsi ja ärge tegelege pseudoprobleemidega.

Kas sa hakkad siis nüüd ka oma etendusega mööda Eestit ringi sõitma?
Oi, ma ei usu. Mul on ju töö, ettevõte, lapsed ja hobid. Kuigi paljud tallinlased on uurinud, et miks vaid üks etendus ja ainult Tartus.
Las sõidavad kultuurimajast kultuurimajja need, kes on professionaalid ja kellele see on sissetulekuallikas. Mina teen oma asju vaid sellepärast, et tore oleks. Ja kui nalja ei saa, siis mina ei mängi.

Lisainfo Liina etenduse kohta leiad SIIT.
Eelmine
Helista mulle mobiilile!
Järgmine
Uus jõuluvana igal aastal

Lisa kommentaar

Email again: